In vitro viljastamine (IVF): ravi ülevaade

In vitro viljastamine on protsess, mille käigus munarakk eemaldatakse munasarjadest ja viljastatakse spermaga laboris1. Nendest saadud embrüo siirdatakse seejärel emakasse, et see kasvaks ja areneks1.

In vitro viljastamine ehk IVF on meditsiiniline protseduur, millega luuakse rasedus väljaspool keha2. Protsess ühendab muna ja spermi laboritingimustes, võimaldades viljastumist enne tekkiva embrüo emasse siirdamist1,2. Käesolev juhend selgitab IVF-ravi etappe ametlike meditsiiniliste allikate põhjal.

Mis on IVF?

IVF on muna ja sperma ühendamine katseklaasis2. See protseduur kasutab spetsiaalseid meditsiinilisi meetodeid, et aidata naisel rasestuda2.

Munade valmistumine munasarjarakkude kogumiseks

Munade kogumisele eelneb naise keha ettevalmistamine viljakusravimitega, et suurendada munade tootmist2. Need ravimid annavad munasarjadele käsu toota mitu muna, samal ajal kui tavaliselt toodab naine ühes kuus vaid ühe muna2. Mõnel juhul peatatakse menstruaaltsükkel ravimitega ning munade arengut jälgitakse ultrahelianalüüsidega, samal ajal kui lisaravimid aitavad neid küpseda1. Seejärel eemaldatakse munad naise kehast väikese kirurgilise protseduuri, mida nimetatakse folliikulaarse aspiratsiooniks2.

Munade kogumine ja viljastamine

Munade kogumise protseduuri ajal kasutab arst ultrahelipiltide abil juhindumiseks õhukest nõela, mille kaudu sisestatakse tupe kaudu munasarja ja munarakke sisaldavatesse folliikulitesse2. Seejärel kasutatakse imemisseadet, et tõmmata igast folliikulist ükshaaval munarakud ja vedelik välja2. Munarakke segatakse seejärel spermaga mõneks päevaks, et võimaldada viljastumist1. Kui arst leiab, et viljastumise võimalus on väike, võib sperma süstida munarakku otse, kasutades meetodit, mida nimetatakse intracytoplasmaliseks spermisüstiks (ICSI)2. Kui munarakk on viljastunud, hakkab see jagunema ja muutub embrüoks2. Labori töötajad kontrollivad embrüod regulaarselt, et veenduda, et see kasvab korralikult, ning umbes viie päeva jooksul on normaalne embrüo mitmest aktiivselt jagunevast rakust2.

Embrüo siirdamine

Embrüod paigaldatakse naise emakasse 3–5 päeva pärast munasarjade tühjendamist ja viljastamist2. Arst teeb selle protseduuri kabinetis, kui naine on ärkvel2. Õhuke toru, mida nimetatakse kateetriks ja mis sisaldab embrüosid, sisestatakse naise tuppe, emakakaela kaudu ja emakasse2. Tavaliselt paigaldatakse emakasse üks või kaks viljastatud munarakku, mida nimetatakse embrüodeks1. Emakasse võib paigaldada rohkem kui ühe embrüo korraga, mis võib viia kaksikute, kolmikute või rohkemate laste sünnini2.

Pärast embrüote siirdamist

Pärast embrüo siirdamist emakasse võib naisele soovitada puhata päeva lõpuni2. Naistel, kellele on tehtud IVF, tuleb pärast embrüo siirdamist võtta 8–10 nädala jooksul igapäevaselt progesterooni süste või tablette2. Progesteroon on munasarjade poolt loomulikult toodetav hormoon, mis valmistab emaka limaskesta embrüo kinnitumiseks ja aitab kinnitunud embrüol kasvada ja areneda2. See hormonaalne toetus võib jätkuda 8–12 nädalat pärast raseduse kinnitumist2. Umbes 12–14 päeva pärast embrüo siirdamist tehakse rasedustest, et kontrollida, kas ravi on olnud edukas1,2.

Korduma küsimused

Kas ivf-ravi kasutab doonori mune või sperma?

Protseduuri võib läbi viia doonori munarakkude ja -spermi abil1. Doonormunarakke võidakse kasutada siis, kui naisel puuduvad või ta ei suuda neid toota2.

Mis on intracytoplasmalise spermiinjektsioon ja millal seda kasutatakse?

Intracytoplasmiline spermiinjektsioon (ICSI) on tehnika, mille puhul sperma süstitakse otse munasarja2. Seda kasutatakse siis, kui arst leiab, et viljastumise võimalus on väike2.

Mida saab teha kohe kasutamata jäetud embrüotega?

Kasutamata jäänud embrüoid võib külmutada ning hiljem siirdada või annetada2.

Kas IVF-i puhul on võimalik geneetilist uuringut teha?

Esiimplantaadi geneetiline diagnostika (PGD) võimaldab labori spetsialistidel eemaldada ühest embrüost üksikuid rakke 3–5 päeva pärast viljastamist, et kontrollida spetsiifiliste geneetiliste häirete esinemist2.

Nagu iga meditsiiniline protseduur, kaasneb sellega ka riske; pidage kindlasti nõu arstiga.

Allikad

  1. NHS — NHS
  2. MedlinePlus (NIH) — MedlinePlus (NIH)